Saturday, 16 December 2017

Rakvere jõulumaa Eesli, Okasroosikese ja Lossivaimuga

15. detsembri hommikul sõitsime kooli juurest välja rohkem kui 2 tunni pikkusele reisile Rakverre, kuid sõit ei tundunudki tegelikult nii pikk.
Rakvere linnuses toimus iga-aastane Jõulumaa. Meile näidati linnuse loomi - eeslit, hobust, kitsi ning eeslil lasti ennustada, kelle soov meie hulgast kõige varem täide läheb. Rasmuse leivatükk tundus eeslile kõige maitsvam, seega peaks tema soov täituma esimesena.
Seejärel saime osa jõulukuuldemängust "Okasroosike", kus ka me ise saime helindada konna, magamist, pidu, hobust ning mitut muud tegelast ja olukorda, kuid seejärel saadeti meid muinasjutust õuduste maailma. Linnuse piinamiskambrit, surmatuba ja Põrgut tutvustanud sõjapäkapikk rääkis, mis juhtub härjapõlvlastega, kes laste susside seest komme varastamas käivad, näitas, mis on alles õelast nõiast ning juhtis meid õuduste labürinti, kuhu päris kõik minna ei tahtnudki.
Kõik, kes Põrgust elavana pääsesid, said edasi hakata tegelema maitsvate ja huvitavate asjadega - kõigepealt rääkis Jõulumemm meile piparkookide ajaloost kõhuravimina, siis saime ise oma piparkooki kaunistada ning seejärel juhatati meid võlurite laboratooriumisse. Peavõlur, kellel tuli ühe päeva jooksul rääkida sajakonna uudistajaga, näitas meile, kuidas savist kulda võluda. Lõpuks sai meist igaüks mälestuseks omaenda kullatüki, millel peal linnuse logo.
Siis juhatati meid linnuse saali, kus nägime etendust selle kunagise vaimu igavese rahu leidmisest kahe toreda tüdruku kaasabil. Pärast seda jagas Jõuluvana meile kommipakid ning saimegi minna kõhtu täitma Schenkenbergi Kõrtsi.
Lõpuks järgnes kohustuslik pildistamine suure tarva kuju juures ning pikk sõit koju. Et viimane liiga kohutav ei tunduks ja rahakotid veidigi kergendust tunneks, peatusime Paide Maksimarketis - poisid ei oleks vist lahkunudki sealse ilutulestiku leti juurest. Koju jõudsime veidi peale nelja.
Minul oli vahva ja veidi väsitav ning loodan, et teistel ka 😊
Pildid on vaadatavad SIIN. Kui kellelgi on veel pilte, siis ootan linki 😉


Wednesday, 6 December 2017

Kristiga metsas ehk Matk Extreme 2.0


Istun praeguseks juba mõnusasti oma kodus, jalad kuivad, mitu tassi teed sees, ja panen tänaseid mõtteid kirja, aga kõik jõuab kogu aeg samasse punkti tagasi: SUUR KUMMARDUS JA PAI TEILE, OLETE PARIM KLASS, KEDA ÜKS ÕPETAJA VÕIKS TAHTA! Tänu teile oli see päev nii vahva!

Kui Kristiga matkaasjade nimekirja kokku panime, lisasime saabaste juurde "Vesi põlvini", et te kindlasti ikka kummikud või saapad jalga paneksite. Me kumbki isegi ei kahtlustanud, et vesi ONGI peaaegu põlvini. Aga õnneks olite te kõik pannud end riidesse mõistlikult, jalga head jalanõud, nii et pääsesime ehk ilma suurema haigeks jäämise laineta :)

Olin juba mõned päevad õudusega ilmateadet jälginud ja põdenud, et milline ilm meile küll täna antakse, aga saime imeilusa, lumise, üsna sooja ja mõnusa matkapäeva. Ja lisaks olite te nii hästi meelestatud matkama ja koostööd tegema - mis oligi meie eesmärk - et vähemalt minu arvates kukkus meie päev välja väsitav, aktiivne, lõbus ja TORE. Alates esimesest ülesandest koolis, kus pidite matkaks asjad kaasa valima (see üks sokipaar oleks võinud vist ikka kotis olla...) ja kaardi kokku kleepima, kuni metsas muna valmistamise, pika matkani Elbu rappa (mille te - uskumatu küll - ise valisite!), sumpamiseni läbi vesise maastiku, kraavide ületamise ja lõkke tegemiseni... Ma teadsin, et te saate hakkama, aga ma olen NII UHKE, et te ei läinud lihtsama vastupanu teed, vaid aitasite üksteist, nuputasite, mida ja kuidas saaks teha.
Ja tagasiteel oli teil ikka hea meeleolu (nojah, seda eriti Ivo autot märgates ning seal soojas ja kuivas istudes), kui mööda teed kooli poole kõndisime. Need olid minu viimase aja parimad 12600 sammu (vähemalt väitis sellist arvu taskus tegutsenud telefon) :)
Kui teid huvitab, milliseid pilte ja videosid ma retkest tegin, siis need on üleval SIIN
Aitäh teile imetoreda päeva eest!